Jooks paradiisis, peaaegu.
Täna ning eile sai jooksmas käidud mitte just kõige tavalisemates kohtades.
Eile,14.01.2007, otsustasime poistega jooksma minna. Sõitsime autoga ilusa matsa äärde, et saaks põneva ringi teha. Aeg möödus, meeldiv tuuleke puhus ning ninna tungisid meeldivad aroomid ning joosta oli ülimõnus. Siis otsustasime metsast randa minna ning pärast promenaadi pidi tagasi tulla. Milline ilu: tuul,meri,liiv jne.

Tänase jooksuotsa tegime veidi tõsisemas kohas. Autosõitu oli rohkem,kuid asi oli seda väärt. Ilm oli jälle ilus, täna tuult ei olnud,kuid vesi oli edelatuulte mõjul üle ootsuste kõrgemal tasemel. Algul kulges rada mööda liivaranda,siis tõusime mägedesse ja nautisime imelist vaadet merele. Seejärel laskusime alla poole ning kütsime üle küngaste järgmise külani,kus oli põnev juga ning üleüldse ilus koht. Seejärel oligi aeg hakata tagasi tulema ja see kulges mööda liivaranda. Treening kulmineerus suurte lainete ja märgade jalgadega ning kõige tipuks oli järsk nõlv,kust me ronisime üles. See oli eriti põnev ja raske, sest kasutada tuli ka käsi,et hoida okstest,puudest kinni,et mitte alla libiseda. Oeh.

Algul:

Pärast:

Hääküll,tegelikult eile õhtul käisime Pirital ning täna Keila-Joa ümbruses. Mõlemal korral oli ilm külm,porine,nõme jne. Täna said ka jalad jääkülmas vees märjaks ning pidime porist nõrva pidi üles ronima. Oeh,tuleks suvi...