Suomessa

8.5.
Asjad kokku, söök sisse, trollile, laevale, autosse ja kohal. Maha ei jäänud seekord midagi. Hyvä.
Plaanis oli väike model event, et aimu saada, mis järgnevatel päevadel sündima hakkab.
Toimumispaigaks pidavat olema Suunto Games’i lähiümbris, kuigi pärast selgus, et see ongi võistluskaardi alumises nurgas, kuhu rada siiski ei jõudnud.
20 minutine ring 5 rasti’ga sujus esmapilgul hästi, ainult et esimeses punktis ei näinud tähist. Mõtlesin, et seda ei jõutud veel metsa panna, kuid hoopis ise olin vales kohas. Esimene viga Soomes esimese punktiga ei ole paljutõotav. Edasi kulges hästi see-eest, punktid tulid vastu seal, kus nad olema pidid.

9.5.
Suunto Games 1. päev, lühirada
Soome noortekoondislastele on võistlused katsevõistlusteks.

Korrutasin endale stardis, et rahu, plaanida ette, kindla peale ning vaadata teevariante.
Nojah, esimese stardipiiksuga olid need peast vist kadunud.

Esimesse punkti joostes kiirustasin liialt, tegevus kulges nii, et vastu tuleb küngas, vaatan kaarti, ahah ongi jne. Punkti sain kätte suunaga ja enda arust hästi. +35sek?
Vaatan, et järgmine on sama nõlva peal, kuid tehnilisem punkt. Punktist jooksen välja üles poole. Punkt peaks olema peale halli ala, peale suuremat kaljut, orvandis. Noniih, hall, kalju ja orvand, aga krt all hoopis. Oleks pidanud alt minema. Õigemini, oleks pidanud tähelepanelikumalt mineku tee ära vaatama. +30sek
Kolmandasse väikse plaanitud ringiga ümber mäe, kuid paigas olen koguaeg. +30sek
Enda arust ei jooksnud esimest kolme punkti just kõige aeglasemini, kuid juba 1,5min kaotus kõneleb muust.
Neljanda etapi jooksen hästi, vähemalt alguse. Lagedale, sealt püüab hall mu kinni ja toda mööda nõlvani. Ok, kõik klapib, halli ääres. Otsustan juba siit punktile peale minna, kuid ebaõnnestunult. Ei tule pisikest orvandit. Pärast tuli välja, et punkt oli üleval pool.
Taktika oleks pidanud olema järgmine: hallilt alalt järgmisele, seda mööda alla ja olengi punktist 2mm kaugusel. Mina aga riskisin ja ründasin kaugelt ning mööda. +2.xx min
Järgmine. Teele, sealt alla ojani ja katsun end paika panna mäe järgi. Niih, tee, oja, paremal on ka rohelise äär, klapib. Mägi on aga kive ja väikseid kaljusid täis, nii et aru ei saa midagi. Vähemalt nende järgi mitte. Kuna olin rohelise juures kahtlaselt paremal, siis üritan end veidi vasemale kallutada. Kompassi ei vaata. Peale kribu peaks tulema hall ja sealt punkti. Niih hall, aga punkti ei tule. Tundub õige koht olevat, kuid jõuan hoopis tunduvalt vasakul olevasse 9. punkti, mida mida ma muidugi metsas ei taibanud. Jagan enam-vähem matsu ära ja lõpuks leian punkti. +4.xx min
Edasi aeglustan tempot ja saan punktid paremini kätte. Teevalikud teen seetõttu ka enam-vähem hästi, võib-olla 10.-sse oleks pidanud otse minema.
Rahule ei saa jääda aga punktist väljajooksudel. Teise, kaheksandasse ja kümnendasse loeb väljajooks palju, sest tekivad erinevad variandid. Kiirustades tegin valesti. 7.-st oleks pidanud kohe teele tõmbama. 9.-st ei olnud vaja rohelisse end kinni joosta. Ühesõnaga, 1 sekund peatust nendes punktides teeb rohkem head kui halba.
Kaotus: metsik.

10.5. tavarada
Omad vitsad käes eelmisest päevast. Nüüd üritan targema jooksu teha.
Esimene kindla peale: teelt hallile, vahepeal metsariba ja sealt orvandisse. Klapib.
Nüüd pikem etapp, otse. Teerajale,ok. Nüüd teisele teele, ok. Halli pidi künkast mööda, ok. Üle soo-otsa hallile piirkonnale, ok. Nüüd tuleb lagedam piirkond, kus ei saa enam aru hästi.
(tegelikult olin õiges kohas) Elektriliin, nonii, kas olen üleval või all pool? Tundub, et üleval. Edasi ei saa enam aru. Jõuan nõlvani, all paistab autotee. Mingi punkt, aga mitte minu. (minu 7. punn siiski). Jagan enam-vähem matsu ära ja jõuan enda punkti. +2.5x
Nüüd kindla peale! Üles, sealt soo äärt mööda hallile, klapib. Roheline, ok. Suure kivi juurde, näen seda, läbi valge metsa ja suunaga punkti. See tuli küll hästi välja.
Järgmine enam-vähem, väikse kaarega.
6. punkt. Suure halli mäe juurde. Ok. Nüüd halli pikka nina pidi kuni see ära lõpeb. Jooksen aga valet halli pidi alla poole ja jõuan rohelisse, mida pean sooks. Mööduvad sekundikümned ja jagan matsu ära, jõuan kaheldes punkti.
Edasi sujub orienteerumine hästi.
14.-sse kaldun liialt paremale, aga saan aru. Enne punkti tuleb minu juurde üks mees ja küsib, kus ta on? Viisikümmenta üksi? Viisikümmenta kakko? Joo,viisikümmenta kakko. Too ei lase aga mu kaardist veel lahti. No ok, mul täna aega on.
Joosta aga ei jaksanud, väsimus. Kiirust pole, pingutada ei jõua. Põrgusse see teeradadel jooks. Tuleb minna Viimsi poolsaare suurtele rannakividele jooksma!!! Metsa ja rappa.

11.6 Lepopäivä
„House is all yours.”
Magan niikaua kui jaksan, seejärel vahin orienteerumisajakirju veidi. Küll neil skandinaavlastel on treenimine arenenud.
Kell on juba 12. Lähen võtan varju alt ratta ja panen järve poole ajama. Teen aga vale pöörde ja uhan u 5km otsa, lõpuks leian tuttava poe ja järve. Peale ujumist tagasi.
Õhtul väike sörk ja veinitus.
Vili teeb harjutusi, saan teada, mis on cirquit training.

12.6

Kavas pidi olema pikem trenn. Noniih, tuleb välja, et 90min jooksu ümber järve. Ilma kaardita. Maastik justkui Taevaskojas, ainult et kivid juurde panna. Üllatavalt hea enesetunne on kui jalgade kerget väsimust mitte arvestada. Pärast ujuma. Külm vesi pidavat hea taastumisvahend olema.
Homme tuleb ühistrenn, mass-stardist orienteerumine. Jee.

Õhtul vaatan telekast ühte saadet ühest spordikoolist ja selle õpilastest ning nende elust. Kadedus tuleb peale. Miks mina spordikoolis ei käinud? Miks ma isegi ei mõelnud sinna minekust? Õigemini millisesse, Audentesse?

Tahaks ka ühistrenne. Tahaks ka, et oleks keegi, kes utsitaks tagant ja ütleks mida see nädal teha, mida järgmine jne. Igatahes mõtteid olen saanud kõvasti juurde. Arenemisruumi on kõvasti.

13.6

Niisiis, mass-stardist orienteerumine koos teiste klubidega. Vähemalt algul oli nii plaanis. Jäime aga stardipaika törts hiljaks (10min) ja pidime minema kolmekesi.
Tahtsin teha kiire jooksu ja vaadata, kuis välja tuleb.
Imet aga ei sündinud, punkte ideaalselt kätte ei saanud. Õigemini, mul on raskusi väljalugemisege, kust-kuhu ma jooksma pean.
Esimesse punkti minekuks oli kõrgem küngas heaks pidepunktiks, kuid sinna minek oli juba vaevaline. Enesekindlust polnud. Õnneks sain selle suurema veata kätte.
Teise punkti algus oli lihtne, kuid suur kiirus pani lõpuks kahtlema, kas olen õiges kohas. Olin ikkagi õiges kohas ja kaotasin mõttetult palju aega. Oleks end veits tagasi hoidnud, oleks kõvasti paremini suutnud.
Kolmandaga tuli tobe viga. Jälle kiirustamine. Kahtlesin enda asukohas ning jooksin vale künka otsa, kuigi oleksin võinud suunaga jätkata ja õigesse kohta jõudnud.
Neljas oli lihtne, sest minek oli ainult suuna järgi ja etapp lühike.
Viies. Kiirustamine, jälle. Tahtsin suunaga suuremale teele joosta, kuid kahjuks jooksin läbi tumerohelise. Õnneks oli selle taga selge koht, kus paika sain ning punkti ümbrusse jooksmine polnud probleem. Punkti kättesaamisega oli teine lugu, jäin seisma lootes punki näha, kuid see oli eemal veidi. Muidu, ok.
Kuuenda punkti võtmisega jälle raskused, ei näe eelmisi halle künkaid,mille järgi olnuks hea minna olnud.
Seitsmes oli päeva põnevaim etapp. Alguses totaalne kribu, mis kaardi peal on kõik ühesugune. Jõudsin rohelisse ja läksin selle järgi, kuid kaotasin palju aega. Nüüd avastasin, et oleksin pidanud algusest peale suunaga minema ja pärast püüab suur lauge hall ala mind kinni. Punk oli seal, kus ta olema pidigi :D
Järgmine ok, väike kahtlus jälle.
Üheksandasse minek oli esimese lähedalt. Jällegi oleks võinud lugemata jätte halli kribu ja joosta suunaga sohu, mis oli küllalt suur ja eristatav. Punkti on seal, kus ta enam-vähem olema pidi.
Kümnendasse jääb selgelt enesekindlusest puudu. Hallilt hallile, soolõik vasakul ja halli pidi suunaga punkti. Ongi, kuid kahtlen kõvasti.
Viimane punn, jälle kribu. Jõuan kuhugi, vaatan kaarti, ahah siin jne. Selgelt viletsasti joostud etapp, kuigi viga suurt ei tee. Planeerimist polnud suurt.

Ühesõnaga: pidepunktid. Tuleb osata õigel ajal littida ja õigel ajal rahulikult minna. Kompassiga töö on samuti ääretult tähtis. Õnneks väga suuri vigu sisse ei tulnud, 20-30 sekiseid aga palju. Tuleb veel harjutada. Littida jõudis.

Pärast oli ühes hotellis saun, söömine ja Jukola meeting. Kõikidele jagati Jukola kaart (aastast 1994) ning terve rodu A4-sid nõuannetega. (EYOC-le ja JWOC-le minejad said samuti koondise treenerilt infopaberid igasuguste nõuannetega) Uut niipalju, et 1. ja 2. võistkonna jooksjatel peavad olema varukompassid. Kui punktile peale joosta, siis tuleb seda teha otse ülevalt või alt, mitte diagonaalis nõlva pidi. Nja, mulle usaldati teise võistkonna viimane vahetus (köhh..15km).

Jukola 2007 Simpsiö-mäki (Simpsoni mägi)
Üks suur mägi, kõrguste vahe alt üles 100m. Muidu üpris lauge, ühes osas järsk koos slaalomimäega. Selle ümber on ka räme mikro nõlva peal. Mujal on rohkem hajusamalt. Teid on ka, kuid neid saab arvatavasti kasutada risti ülejooksmiseks. Lihtne ei saa olema.

14.6

Tämba õdagu peaks tulema soojooks. Eks näis.
Soojooks. Törts niisama jooksu ja siis sohu :P Kokku 52min ja kergem kui arvasin. Rada kulges mööda raba, õnneks kõrget alustaimestikku polnud. Õigemini, rabas oli jooksurada sees juba. Muide, keset sood oli ka jalgpalliväljak.

15.6 Helsingis

Ekskursioon Helsingisse. Kuna me Viliga pole just suuremad linnahuvilised, siis piirdus käik põhiliselt Hiina kiirtoidu, kino ja metroosõiduga. Nuudlite tagaajamine pulkadega nõudis pidevat keskendumist, kuid lõpuks asja sai ja kõht täis. Esimest korda sain ka metrooga sõita. Siis tagasi koju ja sörkima.

16.6 Jukola

Suur klubi, väike klubi

Autosse, Delta bussi peale ja mõne tunni pärast kohal. Kuna võistluskeskuses ei tohtinud üleliia energiat raisata, siis pärast naiste esimese vahetuse lõppu läksime majutuskohta. Luksus esimesele ja teisele võistkonnale. Korralik õhtusöök, kahesed toad, telekas ning külmkapp sööki täis. Koosolemine koos selliste staaride nagu Tuomas Tervo ja Matthias Merz on juba kogemus omaette.
Peeti kõnet, räägiti võistlusest, oletati punktide asukohti jne. „Väikseid vigu võib teha, aga suuri me ei saa endale lubada.” Seejärel rääkis iga liige võistkonnale oma vormist, ettevalmistusest jms. Seejärel vaikus ning igaüks oma tuppa.
Aapo sai oma koodise riided kätte. Seda hetke oli ta kaua oodanud. Poiss on sedavõrd pühendunud, et paneb kogu oma raha sporti, seetõttu on tal ka igasugu jooke ja asju tohutult. Edu talle. Ei jõudnudki Soome koonduse riideid kokku lugeda: 6-7 paari pükse koos linnariietega + lugematul arvul särke ja paar kuhti.

Piip-pibi-pibi-pibi-piip äratus, kell peaaegu 3. Riidesse, müsli sisse ja varsti tuli auto meile (mulle ja Matthiasele :D ) järgi. Võistluskeskuses tema kõrval kõndimine oli mulle juba suur au. Seejärel tuli oodata ja oodata, millal minu järg tuleb. Kõik oli ok.
...
Pärast autosse, rongile, taksosse, laevale, trollile, korterisse, trollile, bussile, teisele bussile, autosse ja kodus (ehk 14h hiljem).