Soome MV lühirada + teade
Soomlaste kauaoodatud võistlus oli lõpuks kätte jõudnud ning ka meil oli võimalus sellest osa saada.
Reedene päev kulus rohkem reisimisele, sest võistlus oli oodatust kaugemal. Niisiis jõudsime Ly ning soomlannadega kella 9 paiku kohale alles. Et mitte midagi kripeldama ei jääks, tegin ka väikse sörgi ning venitused. Tunne oli hea. Seejärel sai hubases motellis magama asuda.
Kvalifikatsioon algas kell 9 ning ma startisin üpris alguses. Maastikust teadsin vaid, et kiire ning eestipärane. Jee. Eesmärk loomulikult finaali pääseda.
Kui esimene punkt peaks tehniline olema, siis võtan rahulikult. Kui mitte, siis ainult tuld anda. Ei pidanud tagasi hoidma :D
Kõik sujus, tempo oli kõrgel. Nuriseda võis ainult etapi 6-7 üle, sest kartsin kivise pinna tõttu otse minna. Alustasin võib-olla liiga kiiresti ning teisel poolel läks veidi raskeks, kuid arvan, et see oli seda väärt.
Võitsin, uskumatu. :D
Nojah, oleksin võinud end rohkem finaaliks hoida.
Tulemused
Finaal algas mõned head tunnid hiljem. Kuna ilm oli külm ja tuuline, siis saime suurema osa ajast autos veetud.
Maastik pidavat olema künklikum ning tehnilisem. See mind ei heidutanud, sest enesekindlust oli piisavalt saadud. Üle pika aja tunnen, et jalad on väge täis ning tõeliselt lahti joostud.
Esimese punkti võtuga olin ebakindel. Teisi minnes rapsisin liialt tõusudel. Kolmanda algus ei lähe päris nii nagu vaja ja neljandasse ei jõua enam joosta. Kuid siiski olen viiendas punktis teisel kohal?
Edasi läheb käest ära. Esimesse punki jooksul vaatasin küll pikka etappi, kuid otsust ei jõudnud langetada. Nüüd siis peata olek, mis varianti? Liigun üpris otse ning otsustan teele minna. Joosta ei jõua, algus oli liiga kiire!!
Punkti lähedal olev tõus on killer. Pingutada jaksaks ja tahtejõudu on, aga jalad ei liiga all. Üritan pingutada, kuid lihastesse lööb ebaloomulik tunne. Krampide eelhoiatus? Kõnnin.
Seistmenda tembeldan tehniliseks etapiks ning jooksen liialt suure ringivariandiga. Kaotust koguneb jälle, kuid sisemas tunnen, et kõik on veel võimalik.
11.punkt ai-ai-ai viga. 10.'st väljajoostes loen end liiga kaugele ning jooksen valesse lohku. Viga pea 2min ja langen 7lt 12le.
Tulemused
Järgmine päev oli teade. Vili, Aapo ja mina ankruks. See oli tähtis päev, sest klubi ootas minu esinemist just siin võistlusel. Heaküll, oodati võitu. Paraku aga Vili tühistati juba esimeses vahetuses. Aapo jooksis küll parima aja vist ja parandas kohti, kuid mul ei olnud enam nii hea päev kui päev tagasi. Tüüpiline soome mastik, kohati aeglane. Mul ei jätkunud ei jõudu ega võsarammimistahet. Tegin ka ühe suurema vea.
Kokkuvõttes oleks pidanud eeljooksu rahulikumalt jooksma, finaalis rahulikult alustama ning pika etappi ette lugema. Muidu kiire maastik sobis ning joosta jõudis.
Soomlaste juures käimine annab alati palju emotsionaalselt juurde. Võistluste korraldus, meeleolu, suhtumine - super. Rääkisime ka veidi järgmisest aastast, kui raske võib alguses olla jne. Meelde jäid aga järgmised sõnad: "Don't give up!"
"Yea, I'm not going to."
Soomlaste kauaoodatud võistlus oli lõpuks kätte jõudnud ning ka meil oli võimalus sellest osa saada.
Reedene päev kulus rohkem reisimisele, sest võistlus oli oodatust kaugemal. Niisiis jõudsime Ly ning soomlannadega kella 9 paiku kohale alles. Et mitte midagi kripeldama ei jääks, tegin ka väikse sörgi ning venitused. Tunne oli hea. Seejärel sai hubases motellis magama asuda.
Kvalifikatsioon algas kell 9 ning ma startisin üpris alguses. Maastikust teadsin vaid, et kiire ning eestipärane. Jee. Eesmärk loomulikult finaali pääseda.
Kui esimene punkt peaks tehniline olema, siis võtan rahulikult. Kui mitte, siis ainult tuld anda. Ei pidanud tagasi hoidma :D
Kõik sujus, tempo oli kõrgel. Nuriseda võis ainult etapi 6-7 üle, sest kartsin kivise pinna tõttu otse minna. Alustasin võib-olla liiga kiiresti ning teisel poolel läks veidi raskeks, kuid arvan, et see oli seda väärt.
Võitsin, uskumatu. :D
Nojah, oleksin võinud end rohkem finaaliks hoida.
Tulemused
Finaal algas mõned head tunnid hiljem. Kuna ilm oli külm ja tuuline, siis saime suurema osa ajast autos veetud.
Maastik pidavat olema künklikum ning tehnilisem. See mind ei heidutanud, sest enesekindlust oli piisavalt saadud. Üle pika aja tunnen, et jalad on väge täis ning tõeliselt lahti joostud.
Esimese punkti võtuga olin ebakindel. Teisi minnes rapsisin liialt tõusudel. Kolmanda algus ei lähe päris nii nagu vaja ja neljandasse ei jõua enam joosta. Kuid siiski olen viiendas punktis teisel kohal?
Edasi läheb käest ära. Esimesse punki jooksul vaatasin küll pikka etappi, kuid otsust ei jõudnud langetada. Nüüd siis peata olek, mis varianti? Liigun üpris otse ning otsustan teele minna. Joosta ei jõua, algus oli liiga kiire!!
Punkti lähedal olev tõus on killer. Pingutada jaksaks ja tahtejõudu on, aga jalad ei liiga all. Üritan pingutada, kuid lihastesse lööb ebaloomulik tunne. Krampide eelhoiatus? Kõnnin.
Seistmenda tembeldan tehniliseks etapiks ning jooksen liialt suure ringivariandiga. Kaotust koguneb jälle, kuid sisemas tunnen, et kõik on veel võimalik.
11.punkt ai-ai-ai viga. 10.'st väljajoostes loen end liiga kaugele ning jooksen valesse lohku. Viga pea 2min ja langen 7lt 12le.
Tulemused
Järgmine päev oli teade. Vili, Aapo ja mina ankruks. See oli tähtis päev, sest klubi ootas minu esinemist just siin võistlusel. Heaküll, oodati võitu. Paraku aga Vili tühistati juba esimeses vahetuses. Aapo jooksis küll parima aja vist ja parandas kohti, kuid mul ei olnud enam nii hea päev kui päev tagasi. Tüüpiline soome mastik, kohati aeglane. Mul ei jätkunud ei jõudu ega võsarammimistahet. Tegin ka ühe suurema vea.
Kokkuvõttes oleks pidanud eeljooksu rahulikumalt jooksma, finaalis rahulikult alustama ning pika etappi ette lugema. Muidu kiire maastik sobis ning joosta jõudis.
Soomlaste juures käimine annab alati palju emotsionaalselt juurde. Võistluste korraldus, meeleolu, suhtumine - super. Rääkisime ka veidi järgmisest aastast, kui raske võib alguses olla jne. Meelde jäid aga järgmised sõnad: "Don't give up!"
"Yea, I'm not going to."
Kommentaarid
Postita kommentaar