Ilves 3

Viies nädalavahetus järjest, mil tuli võistelda. Kusjuures kõik võistlused olid tähtsad. Nii, et trenn, puhkepäev, võistlus, puhkepäev, trenn, jne. Aprillikuu maht jäi väga väikseks seetõttu. See-eest on aga tehtud palju intensiivset tööd.

1.päev
Läksin panema ning see tuli isegi päris hästi välja. Vähemalt alguses. Mõtlesin, et mis too 7km joosta on. Karm reaalsus jõudis kohale juba 6-7p juures, kus sain selgeks, et sellist tempot ma arendada siiski ei suuda.
Tempo rauges vaikselt ning kui ka 15. punkt oli võetud, siis sai jaks hoopis otsa. Esimesel poolel sai korralikult kinni joostud.
Õnneks jõudsin vahepeal järele Hiiele, kes asus vedama veatult punktides 17-22. Mul oli aga nii raske, oleksin äärepealt temast ning lätlasest maha jäänud. Kord tekkis isegi väike vahe, kuid tahtejõud oli see, mis mu päästis. Lõpus veidi kosusin ja sain ette.

Kokkuvõttes, alguse hea tempo ning pärastine vigadeta jooks tagas siiski hea koha. Muret tegi rohkem vasak jalg. Sama häda, mis eelminegi aasta. Enne starti väänasin kergelt jala välja ning nõlva peal joostes oli tunda, et teatud lihas on väsinud ning ei hoia jalga enam õigesti.

2.päev
Läksin ühtlast jooksu tegema. Esialgu ei kukkunud see hästi välja. Nii kui kaardi kätte sain, vaatasin teist etappi. Panin isegi plaani paika. See tähendas aga seda, et esimesse punkti minekul olin juba eksinud. Kordagi ei olnud paigas ning teevariante samuti ei näinud. Lõpuks tuvastasin end kraavi juures. 3min viga, kahju.
Teine suur viga tuli 4. punktiga. Mõtlesin, et olen piisavalt kogenenud ja teehargnemisse jooksmine liiga lapsik ning panen otse. Väike kahtlus oli, et äkki ei saa end pärast sood enam paika. Ja nii oligi! Täiesti ebamäärane koht ning mul polnud aimu, kuhupoole ma kalduda võisin. Tegelikult jooksin üpris lähedalt mööda. Rumala peaga hakkasin kasutama jookse-ringi-otsi taktikat. Viga 3min.
Järgmine hämming valitses 9. punktist väljajooksul. Mõtlesin, et jooksen lõuna pool olevasse sihti kinni ja sealt edasi. Kuid mida ei tulnud, oli siht. Täiesti müstika, mitte midagi ei saa aru. Arvatavasti jooksin punktist 90kraadi valesti välja :O.
Rajal tegin ka omale kohase vea. Kui 15.sse jõudsin, hakkasin 16.st edasi lugema. Hämming missugune jälle.
Lisaks tuli veel koperdamisi, kuid mitte väga suuri. Jõud rauges mul 13. punkis, seekord sai see lihtsalt otsa. Arvatavasti liiga pikka rada. Kuid üritasin siiski lõpuni joosta.

Paistab, et jämedalt 30 sekundit kilomeetrile koguneb mul kaotust eesti o-eliidile. Seda paraku vigadeta jooksu korral.

3.päev
Algul oli kindel plaan Rain kinni püüda. Jälle ei saanud hakkama. Tegelikult ei jõudnud ma sel päeval ühtegi jooksusammu teha. Nii kui proovisin tempot natukenegi konkurentsivõimelisemaks tõsta, tuli väsimus peale. Masendav.
Sörkisin enamus rajast.

Millest võib see tingitud olla?
Tavaliselt on ikka pärast võistlusi hea uni, kuid mitte seekord. Ei reede ega laupäeva öösel tulnud und. Miks? Reede liiga suur pingutus? Väsimus? Üleväsimus?
Eelmise aasta alguses samal ajal oli samuti sama tunne nagu pühapäeval, kuid siis ei jõudnud ma joosta enam 2 kuud. Tuleb loota, et nüüd on see vaid ajutine. :S >.<

Siiski võib ka paljude teguritega rahul olla:
+esimese päeva jooks
+suudan pikki etappe paremini lahendada
+suudan hea rütmi leida
+teedel liigun hästi
+liigun rohkem otse

...ning mõndadega ka mitte:
-tähelepanu kipub kergelt hajuma
-mikros ei tunne end hästi
-kiirustan punktist väljajooksudel
-tõuse ei jõua võtta
-võsas kipub jooksutuju kaduma
-üleüldine vastupidavus võiks parem olla

Tulemused, rajavalikud