Emotsioonid, emotsioonid

Aastaid tagasi kartsin suusa- ning jooksuvõistlusi nagu tuld, sest teadsin milline kole pingutus sellest tuleb. Eriti juhul kui tehnika on vilets ning vorm kehv. Kartsin kaotada.

Nüüd on aga viimastel aastatel hakanud puhuma uued tuuled ning jooksuvõistlustega olen sinapeale saanud.

28. detsembril toimus DnB NORD Panga Vana-aasta jooks, mille pikkuseks oli paberite järgi 6,1 km. Kuna soovin talvel ka ühel võistlusel osaleda, siis tuleb selleks vaikselt valmistuda. Ning antud võistlus oli just heaks kontrolljooksuks.

Stardis mingeid taktikaid paika ei pannud, kuna distant on sellise pikkusega, mille peaks ära kestma küll. Tuli lihtsalt ühtlane jooks teha.
Nagu traditsioon ette näeb, alustasin kiirelt ning jooksin esimese kilomeetri liidritega koos. Jätkuvalt usun, et kiire algusega võidab rohkem, kui targalt valitud tempos kogu raja peale.
Kunagi tuleb aga kindlasti aeg, mil see väide saab ümber lükatud. Seniks aga kogun kogemusi ning alustan kiirelt :)

Niisiis, peale esimest kilomeetrit tunnen, et ega ikka imet ei sünni ning tempo on liiga kõrge. Seejärel lasen grupil minna ning jään üksi. Kade on siiski vaadata, kuis Pets nendega hästi koos püsib. Pole midagi teha, tubli mees.
Mina saan aga järgmisel kilomeetril joosta nii nagu tahan, siis tuleb kurb üllatus: metsavahetee on jääs ning kahjuks ka väga ebatasane. Kuna kõigil on tingimused samad, siis ei lase end sellest heidutada ning jään lootma heale koordinatsioonile.

Nonii, kui see selja taga ning 3. kilomeetri silt ka mööda vuhiseb, siis läheb raskeks. Samm vajub madalamaks ning tehnika laguneb. Pole muud teha, kui lõpuni pingutada.
4. kilomeeter, 5. kilomeeter ning ai-ai nüüd tuli küll lagi ette ning pean hoogu veidi maha võtma, sest tunnen et pulss on üle teatud piiri ning nii kaua ei kesta.

Kolmene punt jõuab ükshaaval järgi ning läheb vaikselt, kuid kindlalt, mööda. Midagi pole parata, seekord jään alla.
Õnneks aga läheneb ka finish ning pinge tõuseb. Möödaläinud ei kaugene enam ning jäävad paari meetri kaugusele ette.
Kuna piir on ammu ületatud ning nüüd jooksen lihtsalt lõpu nimel, siis tekib õhkõrn lootus nad kinni püüda. Mul on veel pool käiku varuks: jookse-paha-hakkamiseni käik. Seda aga ma seekord ei rakenda, kuna võistlus pole nii tähtis ning ammu on juba väga raske olla.

Lepin sellega ning koht 10.

Aeg 22.15
Kaotus võitjale: 2.06

Kokkuvõttes: käib kah. Äge jooks, pingutusest sai rõõmu tunda ning treeninguteks motivatsiooni kogutud.

Tulemused

Kommentaarid