Uued vanad isejooksvad


Sportkeskuse hämaratest keldritest tuli päevavalgele miskit püha. Jumal teab, kelle kuulsa või mittekuulsa omaniku naelikud need olid, kuid fakt on see, et numbriks on neil 44, mis on täpselt minu jala jaoks.
Hoolimata sellest, et need on pisut väsinud ning kokku tõmbunud, kavatsen ma neile eluvaimu uuesti sisse puhuda. Pisut niiti, nõela ning liimi ja esimese võistluse kannatab ära joosta küll.

Uue omaniku poolt õnnistati täna uued sussid ka sisse. Loodan, et need kõvemad tuhandesed lõigud, mis ma alla 3 jooksin, peaksid sussidele meelt mööda olema küll. Hoopis teine asi, kui tossud.