Plaan A?

Öeldakse, et ideest saab eesmärk siis, kui see kirja panna. Ma ei tea, kas see on tõsi või mitte, aga kui mul oli olnud terve semestri seina peal kiri „mu keskmine hinne on üle kolme“, siis sessi lõpus tuli välja, et nii oligi. Ma sain kõik ained vähemalt kolmed. Ju siis kirjutades toimub teadvustumine.

Seega, mõeldes nüüd tulevale semestrile ning sellega seonduvatest eesmärkidest on mul nüüd kange tahtmine need kirja panna. Õppimist ma siin sügavamalt ei puuduta, kuna see on mul endale selgeks mõeldud. Küll aga puudutaks muud.

Kui ma ülikooli astusin, siis teadsin, et minust saab insener. See tundus nii loogiline käik minu möödunud tegevustele keskkoolis. Samas nüüd, kui mu maailmapilt on avardumas, tunnen, et ülikoolis loon ma endale ikkagi plaan B’d ehk siis inseneri elukutse koos selle karjääriga. Kas läheb nii või mitte, seda ei oska ma öelda, kuid mul on peas ka muud mõtted. Ma ei tea, kelleks ma tahan saada, kuid ma tean, et ma tahan selle välja uurida. Viimase leian siis, kui olen kõike proovinud. Usun, et tean, mis mul selleks õigeks suunaks on.

Ma realiseerin end ülikooli ajalehes. Kuna eesmärkide edukat täituvust tuleb endale ette kujutleda, siis ma näeksin end persoonilugusid ning arvamusi kirjutamas, mis tudengitele kõneainet pakuks. Diskussioonid, ideed, arutelud – aitab pinnapealsest informatsioonist. Kaevuda sügavamale, mõista, jagada ning inspireerida!

Tegutsegem.