XII Nõmme maanteejooks

Distants: 5km
Aeg: 16.33

Täna läksin ma starti ühe mõttega: usun endasse. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, ma sisendan endale, et ma suudan. Sellega tahtsin ma enda tahtejõudu ning enesedistsipliini kontrollida. Tundub, et toimis.

Stardisirge lõpuks oli juba selge, kes täna võidab. Taivol oli juba soliidne edumaa, mis sellest, et joostud oli sada meetrit. Mees läks ning jooksis rajarekordi, andmata teistele lootustki. Minu lootus, püsida järgmises grupis, purunes juba enne Trepi tänava tõusu (u 0,8km joostud). Jalad on viimased kaks nädalat olnud tuimad ning jõuetud, kuigi organism tundub vormis olevat. Õnneks ma tean, mis selle taga on.

Kui tõus võetud, Hiiu staadion möödas, siis teadsin, et täna pean võitlema selle positsiooni eest, mis mul praegu käes on. Jalgadega oli tükk tegemist, et neid üldse tööl hoida – rasked, nagu nad olid, ei suutnud ma neid kiiresti enda alla tõmmata. Seega jäi mu samm madalaks ning raskeks. Üllatusena tuli aga peagi mu kõrvale Marek Nõmm ning siit algas võidujooks.

Temale ma täna alla ei jää! Selline mõte saatis mind mööda Nõmme agulitänavaid teisest kilomeetripostist kuni kolmandani. Kuna hoidsin end talle kohati tuulde, siis sain ka sammu korrigeerida. Hoolimata sellest, et samm jäi madalaks, liikusid jalad nüüd kergemini ning kiiremini. Mind oli lahti tõmmatud.

Ma jooksin piiri peal. Pisike kiirendus kaasjooksja poolt ning ma oleks maha jäänud. Nõnda kohutav tunne oli. Kuid ma suudan! Suudan! Võtsin kõrvale ning jäin psühholoogilist efekti ootama – olgu see siis positiivne või negatiivne. Vahet polnud enam.

Kolmas kilomeeter, neljas ning ees ootas uuesti Trepi tänava laskumine. See on üpris järsk laskumine, kus on isegi vabalt raske alla joosta. Kuid mul polnud teist valikut. Kaalul oli sisevõitlus: suudan või mitte. Teadsin, et kui jalad liiguvad kergelt ning kiirelt, siis tuleb ettevaatlik olla. Kui liialt kiirustama hakata, siis võib laskumisega end hoopis kinni joosta. Seetõttu tahtsin Nõmme ära küpsetada.

Kuid alla jõudes ei mõelnud ma enam temast. Ma teadsin, et mul on üpris olematu, kuid siiski, edumaa. Aga meeletult pikk maa oli veel joosta. Jalad oli see-eest kerged ning ma otsustasin piirist üle minna. Andsin juurde lootuses, et ehk kestan ära või ehk publik lõpus aitab.

„Marek, mine mööda!“ oli viimane, mida ma lõpukurvide algul kuulda tahtsin. Mu tuju kukkus kolinal ning kartsin halvimat. Kuid ma suudan viimased paarsada meetrit ka mitte-millegi pealt joosta! Ning seda ma ka tegin. Napilt võitsin.

Elamus missugune. Rekord kah pealegi (eelmine 16.57 Ekidenil).

Koht Nimi Sünniaeg Klubi Aeg
1. Taivo Püi 4.06.1981 Sportkeskus.ee 14,41
2. Elar Vulla 29.12.1982 KJK Vike 15,31
3. Sander Jürs 29.08.1985 Sportkeskus.ee 15,44
4. Kaupo Sasmin 12.04.1986 Sportkeskus.ee 15,49
5. Alexey Markov 14.04.1986 Sportkeskus.ee 15,52
6. Martin Simpson 6.08.1987 Sportkeskus.ee 16,33

Km ajad:
00:03:25
00:03:29
00:03:19
00:03:26 ?
00:02:54

00:16:33