Tagurpidi rabarberikook

Eile tegime rabarberikooki. Uutest ja värsketest rabarberitest otse Pärnumaalt. Paraku ei tulnud see päris nii hea, kui Pärnu või Tartu retsepti järgi. Kuid kui see kook tagurpidi keerata, siis on teine lugu.


Nõmme seeriajooks, 5000m

Terve nädal on olnud tunne, et nüüd on see käes. Jalad on valmis. Valmis lendamiseks. Ja nad olid.

Taktika nr. 1: Jooksen alla 16 minuti. 3.10 min/km ja 10 sekundit jääb puhverajaks. Stardis aga otsustasin, et käiku läheb taktika nr. 2: jooksen sinise särgi, Sander Jürsi, järgi. Tartus võitis ta mind 17 sekundiga. Kuid täna ma ei mõelnud, et jooksen ta taga niikaua, kui jaksan, vaid et ma jooksen ta taga.



Niisiis, esimese kilomeetri järel näitas kell 2.58 ning hetkeks mõtlesin, et kaks kilomeetrit veel ja ma tõstan käed üles ning katkestan. Ohus oli 3000 meetri isiklik rekord. Paraku tempo märkamatult langes ning teine kilomeeter tuli 3.08,2’ga. Seejärel mõtlesin, et tühja kah, jooksen ikka lõpuni.

Raja ääres ergutas mind igal ringil treener Toomas, kes hõikas, et hoia ainult järgi. Ju siis taktika nr.1, mida ka tema teadis, oli liiga tagasihoidlik. Mul oli aga seis ideaalne: jõudsin tempot hoida ning tunne oli võrdlemisi kerge. Kerge, kuid ääretult kiire jooks.



Kolmas kilomeeter 3.11,6. Jooksin 3000m kiiremini, kui Tartus! Ning mul oli veel 2 kilomeetrit minna. Neljas kilomeeter tuli 3.12,1 ning siis läks põnevaks. Toomasel hakkas vist Sandrist pisut kahju ja hõikas, et aita tal ka tempot teha. Kuna mul oli tunne, et miks ka mitte, siis seda ma tegingi. Võtsin kõrvale.

Nüüd sain aru, et tuules joosta pole sama, mis ees. Ees joostes hakkasin mõtlema jooksule. Enne olin keskendunud seljale. Selg oli aidanud mind kaasa imeda, lennata. Ning see oli lendamine. Ees olles aga tulid mõttesse jalad ning jooksusamm. Mine tea, ehk jooksin liialt kiiresti, kuid jalad väsisid nii ruttu ära. Seetõttu oli Sander peagi jälle ees. Ju siis olin aeglane.

Täna jõudsin ma joosta tsirka 4500m. Seejärel läks raskeks. Vahe lihtsalt hakkab sisse venima ning midagi ei olnud parata. No raske oli. Ning siis tuli kook. Tuttav rabarberikook, mis oli olnud võrdlemisi hea maitsega, hakkas nüüd end teisiti tunda andma. Mul hakkas paha. Nii ma võitlesin oma tagurpidi keeratud koogi ning Sandriga.

300m lõpuni. Vahe on sees. Mu pilk tõuseb taevasse justkui lootuses mitte jooksule mõelda, vaid keskendumaks ainult jõu leidmiseks. Vahe oli tagasi joostud. 200m lõpuni ning sisse tekib jälle vahe. Neetud, nii lähedal! Lõpusirge. Eikusagilt ilmub ka mulle lõpujõud, kuid seekord ei lastud mul isegi kõrvale jõuda. Vastane ei ole papist poiss. Kaotasin.

Seega, aeg 15.37,8 oma kella järgi. Isiklik rekord 56 sekundiga. Päris hea.


Edu alus? Puhkus. Eelmine nädal, peale orienteerumisvõistlust, ei taastunud trennideks jalad ära ning reedel tegin lõikude asemel puhkepäeva. Samuti mängisin laupäevase treeningu ümber. Ning see aitas. Sama vea olen tegelikult teinud ka sel aastal kevade poole, kui jalgadesse oli jäänud väsimus. Ma pakun, et sama vea olen teinud ka igal eelneval aastal terve aasta läbi. Muidu on sellise mahu pealt selline jooks lihtsalt ime!

1. Taivo Püi Sportkeskus.ee 04.06.81 14.23,7
2. Sergei Tšerepannikov Stamina 15.08.83 14.36,1
3. Lauri Soolo Vak Staier 22.01.83 14.37,3
4. Keio Kits EMÜ SK 27.07.89 14.54,2
5. Kaupo Sasmin Sportkeskus.ee 12.04.86 15.11,4
6. Priit Aus KJK TIPP 09.01.89 15.18,0
7. Sander Jürs Sportkeskus.ee 29.08.85 15.36,2
8. Martin Simpson Sportkeskus.ee 06.08.87 15.37,0