Nõmme seeriajooksu VI etapp (1000m)

Olude kiuste. Kuid ideaalseid olusid ei olegi olemas. Ja pealegi, ega olud jookse. Olud takistavad. Usk jookseb.

Enne jooksu valitses dilemma: kumba uskuda - fakte või sisetunnet. Faktid kõnelesid, et aeg võiks tulla 2.40 kanti. Sisetunne aga kostis, et jooksen liidritel sabas. Isegi juhul, kui nad peaks 2.25 jooksma. Viimane jäi peale. Ma ei karda kedagi!

Jooksutaktika vedas jälle alt. Rabelemine, nügimine. Sirgetel jooksen kohati rennis ning see häiris. Kui 400m peal kostis raja äärest 60 sekundit, siis lõi hetkeks peast läbi mõte, et sellise tempoga pole ma isegi trennis 200m lõike jooksnud. Kuid-kuid!

Grupi eesotsas toimub rebenemine. Esiots haakub lahti. Ning ma ei saa seda nii jätta. 400-lt kuni 500 meetrini jooksen väliskurvis teisel rajal, et eesmistele järele jõuda. Tagantjärele ei mäletagi, kas suutsin seda või mitte. Vist mitte.

600m ning tunne on hea. 400m veel, 300m veel. Tagasirgel toimuvad käiguvahetused. Lähen kaasa, kuid hetk hiljem tunnen, et jalad ei suuda nii kiiresti joosta. Neetud! Poolkangelt jooksen viimased 200 ja lõpetan, üllatus-üllatus, eelviimasena. Vist.

Aeg 2.34,4

Isiklik rekord 16 sekundiga. Kord, aastal 2007 või 08, jooksin trennis kogemata kilomeetrise lõigu 2.50 ning too oligi rekord. Kuid ikkagi.

Kommentaarid

  1. mõtlesin, et mu keskkooli aegne 2:59:00 on kõva tulemus :D

    krt sa oleks võinud Põlva järve jooksul olla, huvitav kas Ivar Ivanov oleks siis võitnud. ja veelkord krt, see kopralaager siin Pikajärvel on kui paradiis: trenn, hää söök, luks majutus, kanuu, vesirattad, võrkpall, paat, saun jne! sind es näe aind.

    VastaKustuta
  2. Õigus jah, et kopra laager on. Ma oleks ka tulnud, kuid praktika ikkagi. Pealegi, ma teen nii vähe trenni, et pole mõtet laagrisse tullagi.

    Kuigi jah, vesirattal õhtuhämaruses ringikärutada oleks päris meeliülendav.

    VastaKustuta

Postita kommentaar