Laske mind jooksma!

Täna on puhkepäev. Nullpäev. Ja ma olen rahutu. Küll aga mitte väsimusest, taastav päev oli eile, vaid ärevusest. See ei ole võistlusnälg, see on jooksunälg. Nälg raputada, pigistada, kahmata, lennata uute tuulte suunas. Ma vajan seda kohinat, sedasama kohinat, mida tekitab ka mereäärne tuul. See tuul toob rahu. Täna on mu pea paks ning jalad kerged, kuid tuult pole. Ning homme läheb veel hullemaks, sest võistlus on alles laupäeval!



Põhimõtteliselt ka mu blogi töötab.

P.S Üks huvitav jooksublogi ka Tõnis Juulikult.