Test nr.2

3x2000m laktaaditest. Esimene 2000m rahulikus tempos, teine segarežiimis, kolmas 95% maksimumist.



Meelde jäid järgmised kommentaarid:

(kustutatud, kuna olin asjadest pisut valesti aru saanud)



Põhimõtteliselt ei ütle need numbrid mulle aga midagi. Huvitav oleks teada, mis teistel need on või mida neist järeldada saab.

Kommentaarid

  1. Allan9:41 PM

    Kas teine lõik oli liiga madala pulsiga joostud? Eelmise testi järgi peaks sinu anaeroobse läve tempo olema 3,5 min/km kohta, aga sinu 2000m aeg näitab, et jooksid palju aeglasemalt ja pulss 171 polnud ju sinu anaeroobse läve pulss. Mina näiteks jooksin hallis kiiremini, kui oli lindi peal määratud anaeroobse läve tempo.

    Palju maksimaalne hapnikutarbimine oli?

    VastaKustuta
  2. Anonüümne10:32 PM

    Teise lõigu laktaat läheneb 4 moolile, mida peetakse anaeroobseks läveks ja umbkaudu lõigutrennile vastavaks näiduks. Peaks siis ühtlasi kasutama umbes niisugust kiirust/pulsisagedust lõigu-/tempojooksudel. Et täpsustada, võiks ju joosta natukene kiirema 2000m lõigu (n 3:47/km või 3:45/km) ja vaadata, kas jääb ikka 4 mol lähedale. Kui jääb, siis saab veel veidi kiirust lisada (3:35/km?) ja vaadata, kas tõusis märkimisväärselt üle 4. Enamasti on see näit 4 mol lähedal, aga see pole mingi reegel füsioloogias ja võib olla nii madalam kui kõrgem. Eks ise arvuta oma tulemuste põhjal, kas klapib teoreetilise SLS-põhise anaeroobse läve rehkendusega. Kui arutasite treeneriga, et selleks kiiruseks peaks olema 3:51, siis võib antud puhul läve laktaadisisalduseks ollagi 3.68.

    Kas kolmas lõik tuli joosta 95% peal selleks, et näha taastumise kiirust? Või lootsite, et 95% /3:10km peal on kiirus lähedane anaer lävele? Miks jäi proovimata eelmises testis määratud 3:32/km?

    Ja kui kirjutad, et suuremal kiirusel jooksed ökonoomsemalt, siis kas see tähendas, et pole 4:43/km tempo juures oleva pulsi- ja laktaadinäiduga rahul (st. oleksid oodanud madalaid näite)?

    VastaKustuta
  3. Lugu sai alguse eelmisest testist, kui tõdesime, et pulss 177 ei ole tõenäoliselt anaeroobne lävi. Minu kogemused ütlesid, et see peaks olema madalam. Sama lugu, kuid vastupidi, oli ka maksimaalse hapnikutarbimisega, mis ei klappinud mingil põhjusel.

    Võimalik, et eelmise testi ajal, lähtuvalt maskile ja teistele ebamugavustele, tõusus pulss tavapärasest kõrgemale.

    Laktaaditesti esimest lõiku joostes tundsin, et pulss tõuseb lähtuvalt samadele ebamugavustele liialt kiiresti üles ning seega jooksin esimese lõigu küll pulsi järgi, nagu vaja, kuid liialt aeglaselt laktaadi järgi.

    Teist laktaadilõiku joostes ei usaldanud me seda koormustesti 177 anaeroobset läve ning jooksin madalama pulsi järgi. Nüüd tagantjärgi võime tõdeda, et tõenäoliselt oli anaeroobne lävi siiski kõrgemal, kui laktaaditesti teise lõigu kiirusel, kuna laktaat ei tõusnud 4-ni.

    Kolmas lõik pidi olema üle anaeroobse läve. Seda ma jooksin ka.


    Ühesõnaga: koormustesti pulsid lävede puhul peaksid klappima. Kuid maksimaalse hapnikutarbimisega oli seal siiski midagi viltu. Laktaaditestist tuli see kuuekümne teise poole kuhugi.

    VastaKustuta

Postita kommentaar