Nõmme KJK lahtised MV 2000 m

Ptshiuhhh. Enne, kui jõuan oma teise sammuni, näen, et algtaktika, s.t kohe etteotsa pürgida, lendas vastu taevast. Satun küll grupi keskele, kuid küünarnukkide raudne eesriie lajatab mulle koha kätte. Niisiis, täna läheb trügimiseks.

Kümme ringi, tervelt kümme ringi, ainult kümme ringi. Pean jooksu saatuse eest ise hoolitsema. Täna ei ole see päev, mil ma rahulikult grupis jooksen. Ei, täna on vaja jooksu enda kätes hoida!

Kui esimesed sada meetrit läbi saavad ning enda ees hulga mehi näen, ei mõtle ma enam poolt sekunditki. Jätkan välisrajal ning survestan konkurente – jooksku kas ees või taga ning loksugu ometi paika. Peagi tõden, et mass hakkab hajuma. Kaherealisse seltskonda tekivad aimatavad vagunud ning vagunite vahele hõredad vahed. Ning ühte neisse, esikolmiku järele, ma ka end trügin.

Eesmised on rahutud, keegi ei taha liidrist hetkekski maha jääda, kõik justkui otsustataks kohe nii varajases faasis. Üks eesmistest kipubki välisraja poole ning ma üritan teda siserajalt nügides tagasihoidlikult grupist välja puksida. Kohe saab mu ülbus vastutasuks omakorda küünarnukiga ning järgmisel hetkel imestan, et kolksatus hüpperaja piirdest mind kukkuma ei sundinud. Sirge lõpus saan treenerilt manitsevad sõnad, et ärgu ma tõmmelgu.

Õnneks lahenebki kõik minu kasuks ning satun kolmandale kohale otse liidrite selja taha. Mugav, kerge ning ennastunustav jooks võib nüüd alata. Ja algabki. Poole maa peal kuulen küll kilomeetriajaks 2.50, kuid vähimgi reaktsioon sellele puudub.

Vaikus, kergus, ainuke, mida ma tunnetan, on see, et mul on jooksjaks saamiseks veel pikk maa. Olen küll lähemal, kui eales varem, kuid kaugemal, kui lootsin. Sammus on enneolematut jõudu, puudust pole ka teravusest, kuid takistuseks on nendevaheline olematu sümbioos. Tunnen, et ei suuda sammu vabalt, ennastunustavalt, kerida. See-eest tunnen, et võiks veelgi kiiremini, s.t pikema sammuga joosta. Kusagil on konflikt.

Kuid vahepeal on märkamatult möödunud tükk maad ning kolm ringi enne lõppu kuulen treenerilt, et tempo langeb ning „mine mööda“. See on starter, mis mind lõpuks üles äratab. Järgmisel sirgel olengi liider ning ülejärgmisel tunnetan, et ümber on üllatavalt vaikseks jäänud. Siin on aga ka konks mängus. Olgugi, et distants on selline, kus võhma on mul lõputult, on see ka distants, mis oleneb puhtalt jalgadest. Ning jalgade piiri tunnetan ainult siis, kui on juba hilja. Nüüd, poolteist ringi enne lõppu tunnengi, et minu jooks on peagi joostud.

Viimane ring. Aus ning Lilleoja lähevad mööda ning peagi saan kinnitust, et neilt on tulemas mulle liiga pikk lõpukiirendus. Minu jalad ägisevad juba kangestusmaigust ning,kui väga ma ka ei üritaks seda sujuvalt edasi lükata, pean siiski vastu võtma tõdemuse, et täna minust lõpuspurdiks asja pole.

Tasuks kolmas koht.
Aeg 5.37,84
Isiklik rekord 11 sekundiga.

Kommentaarid

  1. Ei oskagi midagi tarka õelda... kõva aeg ehk! :)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne10:29 AM

    Respect. Sinus on tirija jalga, nägin oma silmaga. Samuti sain aimu, et mulle sobib 5 tundi metsas mütata rohkem kui 6 min staadionil verd lasta.

    Lauri M.

    VastaKustuta
  3. Laurile tegid ikka ringiga?

    VastaKustuta
  4. Anonüümne3:29 PM

    Sain enam kui ringiga. 6.20 oli aus aeg mulle:)

    Lauri M.

    VastaKustuta
  5. Väga kõva aeg. Ise unistaks nii pikal distantsil alla kuue minuti jooksmisest.

    VastaKustuta
  6. Kiidan ja ootan sinu poolt 8.30 alistamist!

    VastaKustuta
  7. see 5.37 vihastas nüüd küll välja positiivses mõttes, me Tartus tegelesime sörgiga :P eelmine nädal kui Mooses 5.44.29ga võitis...homme 3000m lähen julgelt peale

    VastaKustuta
  8. Tänud, see tähendab mulle palju.

    27.01

    VastaKustuta
  9. Allan4:05 PM

    Vau...
    No comments...

    VastaKustuta
  10. julge minek lõppes isikliku rekordiga, kuid siiski hävinguga :D

    VastaKustuta
  11. Tänane jooks oli aja poolest päris hea. Põhjust rahuloluks vist on.

    VastaKustuta
  12. Vist, ma ei tea, võib-olla küll.

    VastaKustuta

Postita kommentaar