Elu kui laager
Kui teised jooksjad käivad lõunamaal laagrites, siis minul pole ei võimalusi ega vajadust nii kaugele minna. Otsigu nad seal treeningtingimusi, pühendumist, värskust, vormi või jumal teab veel mida. Võib-olla nad leiavad ka sealt seda. Mina ei kurda. Minu treeningpolügon on Mustamäe ja mu elu ongi üks suur laager!
Põhimõtted
Jooks on elustiil
Mu päeva täidavad mitmed tegevused. Jooksmine on üks neist. Jooksma tuleb minna alati ja ainult alati motiveeritult. Kui tuju ei ole, siis on midagi lahti: enamjaolt on selleks väsimus. Jääkväsimusest tuleb aga hoiduda. Selleks tuleb öösel välja puhata. Sisuliselt on tegu ööpäev läbi kestva ühtse süsteemiga. Kui hommikul ärgates olen veel unine, siis pole järelikult välja puhanud. Lihtne rusikareegel.
Hommikujooks äratab keha
Hommikul koos võimlemisega pool tundi võttev tegevus tundub esmapilgul tühise treeninguna, kuid pikemas perspektiivis tundub sellest kasu olevat. Usun, et üks treening päevas on jalgadele liiga vähe. Jalad jõuavad ööga ära hanguda. Hommikujooksu olulisim mõte on seega järgmiseks trenniks valmis olla.
Sörk ei ole jooks
Muigele võtavad need, kelle kilometraaž koguneb sörgist. Jooksmine on lendamine. Jooksmine koosneb kergusest, kiirusest ja teravusest. Mu jooksutehnika on jõudmas veelgi lähemale ideaalile, samas areneda on veel tükk maad. Usun, et mu jooksutehnika ja treeningute kiirused on tihedalt seotud.
ÜKE
Kui eelmine aasta jooksin suusatajatele mõeldud ÜKE harjutuste najal, siis sel aastal olen tulnud nende harjutuste juurde, mida omal ajal tegid nõukogude liidu koondislased. Ja mitte suusatajad, vaid jooksjad. Märksõnadeks on liivakott, topispall, kang.
Pidev areng
Kui sügisel jooksin hommikul 3 km 14.30-15.00 minuti kanti, siis nüüdseks jooksen tõusvas tempos aegadega mitte 14.00 lähedale, vaid konstantselt 13.00-14.00. Tavaliselt 13.30, kuid headel hommikutel ka 12.30 kanti.
Ühtlased jooksuotsad ei jookse enam mitte 4.30 min/km, vaid 4.15-4.20-ga. Vahel on lausa hea vaadata, kui 10km järel algavad numbrid kellal 42-ga. Pikad otsad ja mäkkelõigud näitavad samasugust arengut.
Jää sulab, jooksuhooaeg on ootamas. Eelmisel aastal väljahõigatud unistused-lubadused on juba käegakatsutavad. Kui eelmisel aastal olin samaks ajaks kogunud 700km, siis seal aastal on koos pea 1300.
Sel suvel ei hüppa ma enam mitte paigalt, vaid juba hooga!
Põhimõtted
Jooks on elustiil
Mu päeva täidavad mitmed tegevused. Jooksmine on üks neist. Jooksma tuleb minna alati ja ainult alati motiveeritult. Kui tuju ei ole, siis on midagi lahti: enamjaolt on selleks väsimus. Jääkväsimusest tuleb aga hoiduda. Selleks tuleb öösel välja puhata. Sisuliselt on tegu ööpäev läbi kestva ühtse süsteemiga. Kui hommikul ärgates olen veel unine, siis pole järelikult välja puhanud. Lihtne rusikareegel.
Hommikujooks äratab keha
Hommikul koos võimlemisega pool tundi võttev tegevus tundub esmapilgul tühise treeninguna, kuid pikemas perspektiivis tundub sellest kasu olevat. Usun, et üks treening päevas on jalgadele liiga vähe. Jalad jõuavad ööga ära hanguda. Hommikujooksu olulisim mõte on seega järgmiseks trenniks valmis olla.
Sörk ei ole jooks
Muigele võtavad need, kelle kilometraaž koguneb sörgist. Jooksmine on lendamine. Jooksmine koosneb kergusest, kiirusest ja teravusest. Mu jooksutehnika on jõudmas veelgi lähemale ideaalile, samas areneda on veel tükk maad. Usun, et mu jooksutehnika ja treeningute kiirused on tihedalt seotud.
ÜKE
Kui eelmine aasta jooksin suusatajatele mõeldud ÜKE harjutuste najal, siis sel aastal olen tulnud nende harjutuste juurde, mida omal ajal tegid nõukogude liidu koondislased. Ja mitte suusatajad, vaid jooksjad. Märksõnadeks on liivakott, topispall, kang.
Pidev areng
Kui sügisel jooksin hommikul 3 km 14.30-15.00 minuti kanti, siis nüüdseks jooksen tõusvas tempos aegadega mitte 14.00 lähedale, vaid konstantselt 13.00-14.00. Tavaliselt 13.30, kuid headel hommikutel ka 12.30 kanti.
Ühtlased jooksuotsad ei jookse enam mitte 4.30 min/km, vaid 4.15-4.20-ga. Vahel on lausa hea vaadata, kui 10km järel algavad numbrid kellal 42-ga. Pikad otsad ja mäkkelõigud näitavad samasugust arengut.
Jää sulab, jooksuhooaeg on ootamas. Eelmisel aastal väljahõigatud unistused-lubadused on juba käegakatsutavad. Kui eelmisel aastal olin samaks ajaks kogunud 700km, siis seal aastal on koos pea 1300.
Sel suvel ei hüppa ma enam mitte paigalt, vaid juba hooga!
*Ootab suve!* :)
VastaKustutaMa ootan ka :)
VastaKustutaReedel jäi äripäeva sirvides pilk reklaamile: Steve Jobsi 7 saladust, kus mõte liikus valikutele ja pühendumisele sh selle blogi mõttearendustele :) Sul on kindlasti professionaali suhtumine, mis on eelduseks ja aluseks suurtele tegudele! Sisukat laagerdamist!
VastaKustutaSee sörgi osa minu arvates on õige. Heal jooksjal ei tohiks olla probleem joosta trennis 4:15 kmle.
VastaKustutaAga kust topispalli saaks muidu?
Tänud.
VastaKustuta4.15 on juba eilne päev, jää sulab, kiirused tõusevad.
Seda, kus topispalli saab osta, ei oska öelda. Jõusaalides ning spordihallides üldjuhul neid leidub.
Hahaa, ma just mõtlesingi, et peaks küsima, kas see 4:15 tuleb tõesti juba jää peal. Sel juhul ikka väga väga korralik.
VastaKustutaKusjuures, jää on miski, mida Keenias ei ole ja just seda saab pöörata enda kasuks.
VastaKustutaSisuliselt saab jääl joostes jooksutehnikat parandada. Viimane pöiatõuge läheb küll libisemisse ning sellest lähtuvalt ka lennupikkus väheneb, kuid see-eest sammutihedus tõuseb. Ja kuna tõukesse ei lähe nii palju energiat, siis saab energiat mujale rakendada. Ehk imiteerida saab tegelikult siis kiiremat jooksu ja selle tehnikat.
Tehnika poole pealt saab siis katsetada seda, et kogu tõuge läheks tõukesse. Kui jääl maandudes libiseb jalg kasvõi ühe sentimeetri ka ettepoole, siis järelikult läheb osa energiast pidurdusse. Eesmärk on maanduda nii, et kogu libisemine, mis toimub, kanduks taha, tõukesse.
Tasub katsetada, hetkel on aga liiga libe, et katsetama hakata. Lumel sobiks rohkem.
Ja see, mis kevadel jää pealt asfaldile tulles hakkab toimuma, on juba omaette teema.