EMV naiste 3000 m jooksus

Tartu Ülikooli spordihalli kõrvalsaalis toimub soendus. Kõrvalised isikud, kes jooksust osa ei võta, on õnnelikud. Nood aga, kes võistlevad, nonde pilk on suunatud lõpmatusse, nende näod on ilmetud, justnagu kivist. Lihavõttesaare kivinäod, kes on silmitsi enda saatusega. Sellega, mille järele need jooksjad on siia tulnud, või õigemini sellega, et kas kõik on nii selge nagu see olema peabki.

Start. Esimesse kurvi jõuavad esmalt Patjuki, seejärel Taltsi ning siis Luikede jalad. Tundub, et jooksu käekäik on valmis formuleerunud juba esimeses kurvis. Tundub, et kõik hakkabki kulgema nii nagu see kulgema pidigi.

Ei, siiski ei mõtle ma järgmiseks üheksaks minutiks kohvi otsimisele. Patjuk teeb küll järgmises, teises, kurvis mõnemeetrie vahe sisse, kuid hoopis huvitavam on see, mis sünnib tagapool. Sest Patjuki ülemvõim oli juba ette teada ning seda, kui võimsalt ning mis ajaga ta võidab, seda saab ka esmaspäeva hommikul tuimalt töölaua taga põrnitseda. Seega, kui ma olen end juba vaatama vedanud, siis tahan ma enamat. Ma tahan võitlust, ma tahan grimasse, ma tahan pinget!

Kõlavad järjekordsed “kolmkümmend kaheksa pool” ning Patjuk on tõenäoliselt “tsoonis”. Tema selja taga, mõnemeetrise vahega, aga ripuvad järgi Luiged, Talts ning veel rodu teisi naisi. Luikede tandemit võib aga vabalt käsitleda kui ühte ja sama isikut, kuna keegi neid niikuinii eristada ei suuda ning seega on ka ükskõik, kes neist teisena finišijoone ületab. Küll aga tahaks teada saada, milleks on võimeline Talts. Kas ta suudab neile, talle, konkurentsi pakkuda?

Sündmused, mis ma ikka - ringid, külgevad omasoodu ning peale järjekordseid “kolmkümmend kaheksa pool”-i elavneb ka Stamina treener: “väga hea Evelin, hoia-hoia!” Seks ajaks ongi Talts Luikedele järele jõudmas ning kogu punt ülejäänutest eraldunud ning soliidset vahet sisse käristamas. See, nüüdseks üheksas ring, on Evelinile mentaalselt eriti tähtis. Igaüks meist ju teab, mida tähendab poolel maal konkurentide kandadele jõudmine. Ilmselge pinge langus.

Üheteistkümnes ring. Katjale taas “kolmkümmend kaheksa pool”, kuid vahe järgmistega on kasvanud juba viiekümne meetri ligi. Seejärel eraldub aga üks Luikedest teisest. Pinge tõuseb.

Kaheteistkümnes ring. Seis püsib sama.

Kolmeteistkümnes ring. Luikede näolt pole ikka veel võimalik emotsioone lugeda. Küll on aga grimass tõusnud Evelini näole. Oli ka aeg.

Eelviimane ring. Katja lisab tempot, nüüdseks on temposte nägudega ka Luiged. Evelin on endine, kuid ta on hoogu sisse saamas.

Viimane ring. Katja tõstab tempot veelgi. Veelgi! Silme ette tuleb Viren. See on see sama madal, sama loomulik, ääretult loomulik samm. Ainus samm, mis pakuks konkurentsi ka mustanahalistele. Katja võidab ilmselgelt.

Tagapool arenevad sündmused omasoodu. Luiged siblivad, Evelini sammus on aga hoogu. Lõpusirge. Üks Luikedest langeb ning medalite saatus jääb see-eest teise Luige ning Evelini hoolde. Kes keda? Evelin Luike.

1 22 Jekaterina PATJUK 06.04.1983 Tartu Ü. ASK 9.33,76
2 97 Evelin TALTS Stamina SK 9.57,34
3 19 Leila LUIK 14.10.1985 Tartu Ü. ASK 10.00,60
4 21 Liina LUIK 14.10.1985 Tartu Ü. ASK 10.02,23
5 71 Kaidi KIVIOJA 23.02.1993 KJK Vike 10.16,91
6 23 Egle MÄTAS 20.02.1983 Tartu Ü. ASK 10.18,71
7 98 Olga ANDREJEVA 05.06.1985 Stamina SK 10.41,05
8 84 Anastassia ZAITSEVA 02.09.1995 Tallinna SS Kalev 13.07,39
99 Merill MÄGI 25.04.1989 Stamina SK DNF

P.S Tervitused "Jaapanisse".