32. Poldrijooks

Distants: 6,7 km

Start.

Jooksjaterivi etteotsa ei kerki mitte suurfavoriit Mart Andresson, vaid noored kutid. Eelmisel aastal madistasin tükk aega ja kuni lõpuni välja ühe, ehk seesama, kutiga. Huvitav, kui hoos too siis täna-nüüd on?

Sada-paarsada meetrit joostud ja noored kutid on kadunud. Kadunud ei ole aga eelmise aasta võitja ega teine koht. Tõotab tulla sama võitlus (toona olin kolmas). Ja seekord olen ma paremini valmistunud.

Oodatult ilmub välja siiski Mart ja tal on sees hoopis teine käik. Võtan hetkega tempo üle ja otsustan kaasa minna. Jooks ei saa ega peagi kerge olema!

Tsirka pool kilomeetrit joostud. Tempo on mulle ränk. Viimatine Värska jooks oli nii raske ja meeletu kannatamine, et selline ränk ettevõtmine ette võtta ... see ... see tundub ... ei taha .. ei mitte seekord ... ei enam eales. Rada on liialt pikk. Laseme Mardil ees minna.

Jooks ongi esimesel kilomeetril otsustatud. Nüüd on rohkem vormistamise küsimus. Millised seisus on konkurendid?!

Noored on ammu kadunud. Jooksen kõrvuti eelmise aasta teise koha omaniku, ilmselt kõva jooksumehe, Urmas Utari, vana kalaga. Ning seekord olen targem. Rada on hoolimata laugest profiilist ootamatult salakaval. Esimesed kaks kilomeetrit allamäge joosta on üks asi, kui aga kerge algus läbi saab, raske hakkab ning tahe ja konkurents käsib tempot hoida ... on kutsumine kerge tulema. Läbi proovitud.

Jooksen konkurendiga, Urmasega, sentimeetri pealt kõrvuti. Pöörang. Tsirka kaks-pool kilomeetrit joostud. Algab vastutuulega kruusatee lõik. Austus ja sümpaatia ei luba mul end teise tuulde võtta. Mul on plaan kindlalt võita ja mitte nii lihtsalt - teda ära kasutades. Tal on ilmselt sama plaan.

Pöörang. Tagasitee. Tsirka pool joostud. Ja hakkab raske. Konkurent on tugevam kui arvasin ning mul tekivad raskused. Otsustan kannatada. Saab, mis saab. Väga hull veel ei ole.

Möödub veel üks kilomeeter. Veel raskemaks läheb. Hetkeks rebeneb vahe me vahel paari-kolme meetriseks ja mu mõtetest käivad läbi mitmed dilemmad. Kas võtan kannatamise tee taas ette või mitte? Kas lõpuni on palju maad või liiga palju maad?

Kuid-kuid. Nüüdseks juba eesjooksjaks kujunenud konkurent haarab ühtäkki parema käega reietagusest kinni ja hakkab lonkama. Ebaõnn. Otsustan tempot säilitada ja konkurent jääb hetkega maha. Midagi ei ole teha - mul tuleb olukorda ära kasutada.

Edasine heitlus kujuneb minu ja minu enda vaheliseks. Ma ei suuda päris sellist tempot hoida, nagu lootsin end suutvat. Treenitus pole lihtsalt vastav. Samas, ega konkurendid ka täna rohkem nõua. Sander, eelmise aasta võitja, on stabiilse vahega taga ja ei ilmuta märke, et täna võiks vahet tagasi võtta. Niisiis, tuleb lõpuni ära kannatada.

Viimased kilomeetrid kulgevad raskelt, kuid hoian ca 3.40 tempot ja peagi läheneb finiš. Vaatan aeg-ajalt selja taha, kuid sealne vahe püsib täpselt sama. Suuremat lõpuspurti tegemata võtan täna kindla teise koha.

Tulemused:

1. Mart Andresson 22:47,3

2. Martin Simpson 23:39,4 (2015: 24:07)

3. Sander Linnus 24:17,7 (2015: 23:46)

Pildi allikas: https://www.facebook.com/poldrijooks/