EMV sprindis

Istun Mändjala päevinäinud kämpingu poolmetsikus rannas ja saan üle tüki aja analüüsida enda orienteerumis-sooritust. 

Imelik on see orienteerumine, veel imelikum on sprindi orienteerumine. See on miski, mis mulle võiks, kuid pole mitte sobinud. 

Kõigest lähemalt.

Enne starti läks kõik rutiinselt ja mõtteis olin soorituseks valmis. Võistluselevus ja -pinge puudus ning sain enne starti teha kõike mõnusas rütmis ja rahus.

Piiiks-pii-iiiks-pii-iii-iiiks, start!

Võtan kaardi ette, tean et kulgemine toimub põhja suunas ning hakkan ruttu kolmnurka otsima. Nii, raja keskosa ... kus on, kus on ... ei leiagi ... nii leidsin! Selleks ajaks olin juba stardi kolmnurgast mööda tuisanud ja kerge riski võtnud, et jätkan sama joont, kust tulin, tegelikult teadmata, kuhu suunas minema peaksin. 

Ahah, õnneks otse miski laulukaare laadse  asja taha, võsa taha punkti. Plaan paigas ja asun tempot tõstma. 

Punkt käes, suund teise, kõik on ääri-veeri võib-et öelda kontrolli all ja saan suurel kiirusel aru, mis mind ees ootab ja mis peaks ootama. Teine punkt käes. 

Punktist väljumiseks tõden, et plaan puudub ning olen hetkel peata. Ahah, aiast välja. Nii, aiast väljas .... mis nüüd. Paremalt ringi ja kolmandasse? Mõte ei tundu siiski hea ja teen totaka jänese haagi paremale ning keeran järsult vasakule vasakult ringi jooksma. Teine ebakindel moment.

Teel kolmandasse ei suuda silmad kaardiga kohaneda ja ma ei suuda aru saada, kus see punkt täpselt olema peaks. Kummal pool aeda nurgas?! Jõuan pööramise nurgani ning aeg on otsas ja võtan riski lihtsalt peale joosta. Õnneks on punkt näha ja see polnudki aias. Vedas....

Neljas. Lihtne. Vähemalt algus. Proovin, kuid ei suuda, välja lugeda, et kas punktile saab läheneda ka vasakult. Paraku ei saa suurelt kiiruselt kribu kaardilt selgeks ning jooksen rohkem kindla peale ja paremalt ringi. Punkt legendi järgi sisenurgas. 

Teen tempot ja jooksen rõngale lähemale ja viimasel hetkel tekib kõhklus: kumb sisenurk ikkagi? Kuna kaarti ja legendi ei suuda üheselt mõista, siis kiire riskianalüüsi järel otsustan kohe esmalt tupikust vaadata, et mitte hiljem pikemat teed tagasi joosta. Ahah - jäljed murul ka õnneks viitavad õigele otsusele ... ja ma ei leia punkti oodatud kohas. Pagan!! Esimene totaalne viga.

Alla ei anna! Järgmine mulle sobilik punkt ja see läheb ladusalt. Seejärel kuuendasse algul vasakult ja otse ning peagi hakkan järele jõudma Kaasikule (kui ma ei eksi). Imestan, et tal on samad punktid ja teekonnad ning tunnen talle kaasa, et ilmselt võttis meeste kaardi ja jookseb meeste rada. Saan tast peagi mööda ja järgmiste lihtsate punktide järel hakkan nägema juba Linnust. Ja üheksandast välja joostes saan kasutada juba Linnuse otsust: punktist välja joostes alustada etappi vasakult. Seejärel läbi kuuenda paremalt. Jooksen endale mugavas tempos ja saan Linnusele järjest lähemale. 

Kümnes käes, üheteistkümnes. Punktid on piisavalt lihtsad, numbrit meelde ei jäta, pööran tähelepanu vaid legendile. 

... ja lähen mugavaks. Esmalt magan maha vaatepunkti poole hoovi sisenemise, jooksen pea-et ristuva tänavani ja keeran otsa ümber. Viga ei tundu suur ja õnneks ei saa Linnus teab-mis kaugemale ette. Olen veel konkurentsis. Vähemalt enda jaoks.

Vaatepunkt. Paar lihtsamat etappi, kus isegi mu poolikud-lõpuni planeerimata-lahendamata plaanid siiski mind Linnuse järel punkti veavad ja Linnusele järjest lähemale toovad. Saan ta kätte ... ning teen enesele teadmata otsustava vea. Muutun mugavaks ning võtan tempo omaks. Ja mitte ei forsseeri enesekindlalt ega jõuliselt mööda. Nüüd on see hetk, kus peaks, aga miskipärast ... ka mitte. Jooksen tal mugavalt sabas ja saabume lähemale lõpule.

Eelviimane punkt. Kuigi on küll mugav, on siiski raske. On küll raske, kuid suudan veel. Ning jooksen talt siiski eest ning võtan eelviimase punkti enne. Lõpp lihtne, keeran kaarti.. Otsin järje ... järje ... järge ja raisk ei leia seda. Ma pole kindel kuhu suunas välja pean jooksma. Linnus läks juba ammu minema. Ta on alistatud. Mõtlen ise ... ja raiskasin nüüd aja ära. Saan siiski lõpuks selguse ja punkti jäetud motivatsiooniga jooksen lõpuni.

Koht teise kümne lõpus.