Eesti maastikumaraton
Eelmised maastikumaratonid:
2018: aeg 3:28:372020: aeg 3:16:12
2021: aeg 3:09:30Seekord lähenesin jooksutaktikale mõistusega. Eelnevate trennide jooksul olin saanud kätte tunnetuse, et tasasemate lõikude tempo 4:15 min/km on kerge ja jätkusuutlik. Ning pulssi tasub hoida nii poole maani 150 ... 155 juures. Vaatasin laupäeval ka enda eelmise aasta tempograafikut ning ennustasin, et kui tasasematel lõikudel jooksen nii 4:15 min/km, siis koos keskmise raske lõigu ja viimaste tõusudega võikski tulla aeg nii 3:10.
Välja öeldud eesmärgiks oli aeg 3:10 (Argo võib kinnitada). Sisemas aga lootsin aega nii 3:00 ... 3:05 kanti.
Start.
Alustan kergelt ja ladusalt ning keegi mulle sappa ei tule. Nii et soolojooks. Mulle sobib!
Timmin sammu mugavalt lennukaks ning kilomeetrite möödudes tunnen, et kõik on hästi ja tõotab tulla hea päev.
Aeg-ajalt vaatan pulssi, see kipub olema 155 ja 160 vahel. Okei, kõik klapib. Kiirematel lõikudel jooksen lennukalt ja vabalt, tõusudel hoian end kergelt tagasi.
Esimene joogipunkt. Topsi täis vett ja üks killuke šokolaadi peale.
12. kilomeetril tunnen, et jalgade esimene kergus on möödas ning jooksusamm häälestub ümber pikamaajooksuks. Tunnetuslikult tähendab see seda, et esmane põrke-hüppejõud on kadunud ning samm muutub pehmemaks ning madalamaks. Sama tunnen ka enda Otteni jooksuotsadel umbes samal ajal.
Aga tempo säilib ning tunne on jätkuvalt hea. Hakkan ootama järgmist joogipunkti.
Teine joogipunkt. Esimene geel eelnevalt sisse ja ääreni topsi täis vett peale. Topsi täis valamisele kulutan taas aega ...
Järgneb selle võistluse lemmiklõik. Lõik kuni 21. kilomeetrini. Tasane ja kiire ning pikk laudtee. Tunne järjest paraneb ning tunnen, et lendan.
Foto: Aldis Toome
Foto: Aldis Toome
Siis see saabub. 21. kilomeeter. Järsk tõus vaatetornini. See on koht, kus ma eelmistel aastatel murdunud olen, mentaalselt ja füüsiliselt. See on koht, kus tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad annavad alla. Ideaalne ja karm reaalsus, kus grupid lagunevad.
Võtan tõusud rahulikult ja tippivalt ning tõden, et jalgadesse on jõudu säästetud enam kui eelmistel aastatel. Tõusunukid on siiski ebameeldivalt järsud ning kurvid oosidel kitsad ja käänulised. Taaskord ma peale tõuse kohe tempot taastada ei ürita ning võtan aega jalgade taastumiseks.
Nüüd algab teadmatus. Kas eelnev enda tagasihoidmine on end ära tasunud ja olen jõudu säästnud või on mu treenitus siiski lahja ning tuleb taas kannatamine. Tunnen, et täna on siiski hea päev ning vorm parem kui varem.
Kolmas joogipunkt. Ääreni tops vett ja killuke šokolaadi peale.
Foto: Aldis Toome
Foto: Aldis Toome
Peagi saabub kauaoodatud Jussi nõmm. Mu lemmik lõik. Laugelt sinna-tänna vonklev teerada kuplilisel maastikul. Seekord kostitab see mind vastu tuulega. Kuid mis siis. Otsin tõusude järel kerget sammu ning möödun järjepidevalt 25 km distantsi rahvast.
Ja siis see tuleb. Jussi nõmme lõpu osa tõusud. Mäletan, kui raske siin oli esimesel korral. Ja teisel korral. Tekkis taas mõte just siin viimane, teine geel sisse võtta. Aga ei - see on kofeiiniga ning mul pole midagi peale juua. Ning nii hull ka lugu seekord ei ole ning suudan need tõusud enam-vähem okei tundega ära võtta.
Neljas joogipunkt.Võtan kella rihma alt viimase geeli ja joon servani topsi täie vett taas peale.
Nüüd algab maraton. Nüüd algab viimane etapp: kui palju on kellegil veel miskit järel.
Üllataval kombel tunnen end hästi ja mõne aja pärast, ilmselt peale geeli mõjumist, tunnen turgutavat kosutust. Tunnen, et ma jaksan taas kiiresti joosta. Võtan nüüd julgemalt ning jooksen vabalt ja lennukalt. Otsin tasastel lõikudel ideaalset jooksustiili: tasakaalu ja lendamist. Ja see tuleb mul välja ja see mulle meeldib.
Mööduvad 32. km, 33. km, 35. km. Juba mõtlen peagi saabuvalt lõpule. Pulssi enam ei vaata, alates poolest maast on see kõrgemal kui alguses. Ilmselt ei mõõtnud kell seda vahepeal õigesti ning mul on usaldus kadunud õige näidu osas. Jooksen enesetunde järgi.
Peagi saabuvad Aegviidu suusarajad. See tähendab, et lõpp on vormistamise küsimus. Mõned järsemad tõusud, palju väikseid nukke ja siis see tulebki. Ränk tõus viimasesse turgutuspunkti ca 40. kilomeetril. Tipin ka selle lõpuni, joon pool topsi kokakoolat ja pool topsi vett peale.
Ning jooksen finišisse.
1...5. km tempo 4:12 min/km
5...10. km tempo 4:09 min/km
10...15. km tempo 4:14 min/km
15....20. km tempo 4:17 min/km
20....25. km tempo 4:46 min/km
25....30. km tempo 4:36 min/km
30....35. km tempo 4:35 min/km
35....40. km tempo 4:35 min/km
40...lõpp tempo 4:20 min/km
Esimene koht.
Kommentaarid
Postita kommentaar