Jooks, mis ei ajanud higile.
„Siit saad omad vitsad kätte.“ – Jüri Tarmak
…
„Kummas grupis joosta soovid?“
„Kui tugevad tugevamas on?“
„Mis ajaga joosta kavatsed?“
„2.10“
„Ma panen siis tugevasse.“
Start. Siserajalt alustades saan küll sisekurvis esimesse kurvi söösta, kuid peagi on teised leidnud oma koha mu ees. Tekib kolmnurk: esimene tüüp on siseraja ääres, teine on diagonaalis temast tagapool ning kolmas samamoodi teise taga. Ma torman kenasti karpi ning jään ootama, kuidas tempo mulle sobib ka.
Sobib väga hästi. Samm on kerge ja kiire ning tunnen, et tahaksin veel kiiremini joosta. Sööstan lähemale lootuses, et ehk suudan kõrvalolija välja tõrjuda ning eesmistest mööda joosta. Tühjagi.
Tekib selline kitsikus, et leian end kokkusurutult. Tahan oma sammu, tahan oma jooksu! Sekundi möödudes tõmban hetkeks tempo alla, et noist mööduda. Sirgel sööstan vabadusse.
Tunnen, kuidas realiseerin end: jõuan konkurentidele kõrvale, kuid siis juhtub miskit. Ma ei liigu neist mööda. Imelik. Kohe imetakse meid uuesti kurvi ning pean möönma, et seekordne katse luhtus. Pekki. Jooksen end taas karpi.
Tuleb uus sirge ning grupp vajub laiaks, justkui meelega. Imestusega leian end järsku kolmandal rajal ning seekord püüan uuesti ning teravamalt. Jalad liiguvad hästi ning tunne on super, kuid teised samuti. Jälle kurv, liiga vara! Ma olen ikka taga!
Kurvi alguses hakkab reaalsus koitma: mitmes ring mul läheb? Ei tea. Viimane? Nii lõpusirge, oot-oot miks teised ei kiirenda? Mis toimub? Kus ma olnud olen?
Sirgel näen, et tablool on number üks. Seega, üks ring veel. Olgu, mul on veel lootust.
Viimane ring. Midagi juhtub mu jalgades. Nad ei liigu. Mis ometi juhtus? Kangestumine. Kuidas see võimalik on? Sellist lugu pole varem olnud. Sirgel tunnen end kui maratoni lõpukilomeetritel: jalad ei allu mu tahtele. Püüan jalgu üles saada ning sammupikkust hoida, kuid nood on justkui maa külge liimitud. Sellist kannatust ma ei oodanud.
Viimane kurv, lõpusirge. Tagant tuleb üks kõrvale. Minu jooks lõppes 600m peal. Ulme.
Aeg: 2.09,9
1.ring u 30sek
2.ring u 32sek
3.ring u 32sek
4.ring u 35sek
Kokkuvõttes: väga-väga võimas tunne on grupis joosta ning kurvidest sellise hooga välja lennata! Super!
Natuke ulmet lisaks. Rimist 15kr eest leitud film aastast 1973: "La Planete Sauvage". Ajastu müstika läbi soundtracki lugude:
Les Fusees - Alain Goraguer (La Planete Sauvage)
La Planete Sauvage - Strip Tease
„Siit saad omad vitsad kätte.“ – Jüri Tarmak
…
„Kummas grupis joosta soovid?“
„Kui tugevad tugevamas on?“
„Mis ajaga joosta kavatsed?“
„2.10“
„Ma panen siis tugevasse.“
Start. Siserajalt alustades saan küll sisekurvis esimesse kurvi söösta, kuid peagi on teised leidnud oma koha mu ees. Tekib kolmnurk: esimene tüüp on siseraja ääres, teine on diagonaalis temast tagapool ning kolmas samamoodi teise taga. Ma torman kenasti karpi ning jään ootama, kuidas tempo mulle sobib ka.
Sobib väga hästi. Samm on kerge ja kiire ning tunnen, et tahaksin veel kiiremini joosta. Sööstan lähemale lootuses, et ehk suudan kõrvalolija välja tõrjuda ning eesmistest mööda joosta. Tühjagi.
Tekib selline kitsikus, et leian end kokkusurutult. Tahan oma sammu, tahan oma jooksu! Sekundi möödudes tõmban hetkeks tempo alla, et noist mööduda. Sirgel sööstan vabadusse.
Tunnen, kuidas realiseerin end: jõuan konkurentidele kõrvale, kuid siis juhtub miskit. Ma ei liigu neist mööda. Imelik. Kohe imetakse meid uuesti kurvi ning pean möönma, et seekordne katse luhtus. Pekki. Jooksen end taas karpi.
Tuleb uus sirge ning grupp vajub laiaks, justkui meelega. Imestusega leian end järsku kolmandal rajal ning seekord püüan uuesti ning teravamalt. Jalad liiguvad hästi ning tunne on super, kuid teised samuti. Jälle kurv, liiga vara! Ma olen ikka taga!
Kurvi alguses hakkab reaalsus koitma: mitmes ring mul läheb? Ei tea. Viimane? Nii lõpusirge, oot-oot miks teised ei kiirenda? Mis toimub? Kus ma olnud olen?
Sirgel näen, et tablool on number üks. Seega, üks ring veel. Olgu, mul on veel lootust.
Viimane ring. Midagi juhtub mu jalgades. Nad ei liigu. Mis ometi juhtus? Kangestumine. Kuidas see võimalik on? Sellist lugu pole varem olnud. Sirgel tunnen end kui maratoni lõpukilomeetritel: jalad ei allu mu tahtele. Püüan jalgu üles saada ning sammupikkust hoida, kuid nood on justkui maa külge liimitud. Sellist kannatust ma ei oodanud.
Viimane kurv, lõpusirge. Tagant tuleb üks kõrvale. Minu jooks lõppes 600m peal. Ulme.
Aeg: 2.09,9
1.ring u 30sek
2.ring u 32sek
3.ring u 32sek
4.ring u 35sek
Kokkuvõttes: väga-väga võimas tunne on grupis joosta ning kurvidest sellise hooga välja lennata! Super!
Natuke ulmet lisaks. Rimist 15kr eest leitud film aastast 1973: "La Planete Sauvage". Ajastu müstika läbi soundtracki lugude:
Les Fusees - Alain Goraguer (La Planete Sauvage)
La Planete Sauvage - Strip Tease
Vähemalt aeg nagu lubatud, alla 2.10.
VastaKustuta3. veebruar 2000m Tallinna Spordihallis!?
Ma elan nädal korraga, seega ei tea veel kas jooksen. Kui jah, siis prooviks 6 min lähedale joosta. Aga arvatavasti ei jookse.
VastaKustuta